aasta vahetus.

HEAD VANA-AASTA LÕPPU.

jõulud

Algselt talvist pööripäeva tähistavad pühad paljudel põhjapoolkera rahvastel. 4.saj.-l paigutas ristiusukirik 25.dets.-le Jeesus Kristuse sünnipäeva. Jõuludega tähistati talvist pööripäeva,
uue tööhooaja algust ja aastavahetust.Jõulupuu tuli kombestikku linnade ja mõisade vahendusel alles 19.sajandil, jõuluvana veelgi hiljem.

tihane

Meie talvine külaline.

varjud.

leevike

Leevike(Pyrrhula pyrrhula) , lühikese jämeda nokaga lind vintlaste sugukonnast.Alapool isasel punane,emasel hall.Elutseb parkides, aedades; kurnas 4-6 muna.Toitub pungadest,marjadest, seemnetest, poegi toidab pugus pehmitatud seemnetega.

talv tuli

On 28.nov.ja kena härmatisega lumi maas......

part

rahn

See paadikujuline rahn on leitud Laimjala külast.

õhtu

sügis 2010

??????

Kes ta on ja mis ta teeb?

lagled

tee

äralend

Ja nii nad lähevad....

lagled

Lagle parved on kõikjal.

sügisvärvid

Raba on täis ilu.

karvane kõreliilia

Suurepärased lõikelilled.

sügis 2010

Ja juba nad lähevad....

sügis 2010

See sügis on jõhvika aasta.Minge rabasse ja te ei kahetse-nautige seda ilu, mis seal on......

üks väike hetk loodusest.

Põldmarjaväädid veeloigus.

sügis 2010

Punane kärbseseen( Amanita muscaria) - erepunane ja valgetäpiline seen on maast välja tulles munakujuline, kaetud valge krobelise kaitsva kattega, nn. üldlooriga.Üldloori jäänused jäävad kübarpinnale valgete laikudena, osaloori jäänused aga jalale suure rippuva rõngaga.Kübaral olevad laigud on üsna lahtised ja vihm võib need mõnikord täitsa maha uhtuda.Punane kärbseseen kasvab okas-ja salumetsades, parkides ja õuealadel. Ta sisaldab kesknärvisüsteemi mõjutavaid mürkaineid, mis on vees lahustavad.Rahvapäraselt on punast kärbseseent kasutatud piima sisse purustatult kui kärbsemürki.

ämblik

Pilt tehtud varahommikul-ämblik asus võrku punuma.

pääsupojad

See on teine pesakond sellel aastal.Leidsin need Lihula postkontori ukse kohal oleva labi pealt-sinna oli see pesa ehitatud. Neli poega kasvavad jõudsalt.

rebane

Rebane(Vulpes) kuulub koerlaste perekonda. Tal on lühikesed jalad, terav koon,suured teravatipulised kikkis kõrvad ja püstovaalsed silmapupillid.Nad on monogaamsed,kuid paarid ei ole eluaegsed.Tiinus vältab 40-58 päeva , sünnib 4-6 poega.Poegi kasvatab urus,urg on oma kraabitud või teistelt võetud. Eluiga on 15 aastat.
Eestis on tavaline punarebane(Vulpes vulpes).
Selg on punakaspruun, kõhu alt valge.Innaaeg Eestis veebruaris-märtsis. Sööb pisiimetajaid, jäneseid,linde ja metskitse tallesid, aga ka marju, puuvilju.

jaanalind

Jaanalind( Struthio camelus ) on umbes 2,7 m kõrge ja elab peamiselt Ida- ja Lõuna Aafrikas. Ta võib joosat kuni 72 km/h. Tema munad on suurimad, kaaludes umbes 1, 65 kg ja olles umbes 20 cm pikad. Koore paksus on 2mm ja sellel võib vabalt seista, ilma et muna puruneks. Üks jaanalinnu muna võrdub 13 kanamunaga.

kadriorg 2010.a.

Suvine kadriorg.

uudised -juuli2010

Nordplus projekt. Sõprusvaldade kultuurivahetus: Lejre(Taani), Gibuli(Läti) ja Orissaare 19.-25.07.2010. Ühistöö:"Lillediivan"

suvine Pärnu

Sellele suve lill-kaunistused Pärnus 2010.

kuuking

Kuulub suurimasse õistaimede(orhideeliste) sugukonda.Enamik liike kasvab troopikas ja lähis-troopikas,eriti Kesk-Ameerika ja Kagu-Aasia vihmametsades.Nendel on säilitusorganid:juuremugulad või risoomid, lihakad lehed või muguljalt paksenenud varred.Paljusid troopilisi orhideesid kasvatatakse ilusate õite pärast lõikelilledeks.Paljundatakse jagamise teel või seemnetega.Viimasel juhul kulub õitsemisealise taime saamiseks 4-15 aastat.

ämblik-liilia

Hymenocallis festalis. Õied meenutavad orhideesid ja on väga meeldiva lõhnaga. Ühest ämblik-liilia sibulast võib sirguda mitu õit.Võib kasvatada peenral või potis.Külmaõrn, talveks tuua potid tuppa või kaevata sibulad üles.

lupiin

Lupiin ehk hundiuba on ühe-või mitmeaastane rohttaim liblikõieliste sugukonnast.Umbes 200 liiki kasvab Ameerikas,kümmekond üheaastast Vahemeremail.Lupiin sisaldab rohkesti toitaineid, kuid temas on ka mürgiseid alkaloide.Eestis kasvatatakse mitmeaastast hulgalehist lupiini ilu-ja haljasväetistaimena, aga üheaastast kollast lupiini haljasväetis-ja söödataimena.

pojeng

On pikaealine püsik.Pojengi on igivanast ajast kasvatatud (algseltHiinas) ilutaimena, neist on aretatud üle 10000 mitut värvi liht- ja täidisõitega sordi.Mõni liik on ravimtaim.Eestisse on toodud 16 liiki.Õitseb juunis juulis.

paabulind e. sinipaabu

On suur kanaline faasanite sugukonnast.Elutseb Indias ja Sri Lankal põõsastikes ning puistuis.Söömas käib ta viljapõldudel ja istandikes.Isaslinnul on väga pikad sabasuled, mille mustriks on küütlevad värvikad silmlaigud, tõstab neid sulgi tihti kauni lehvikuna üles. Emase sulestik on tagasihoidlik,peas on üksikutest sulgedest kroonitaoline tutt. Pesitseb maas, kurnas on 4-7 muna. Umbes ühe kuu pärast kooruvad pojad on pesahülgajad, nad kasvavad kiiresti, kuid suguküpseks saabad 3-ndal eluaastal. Sinipaabu on India rahvuslind.

aedmoon

On juuni keskpaik ja moonid õitsevad.

viinamäetigu II

Esmalt tuleb vabaneda limast, milleks kasutatakse vett, soola ja mõnda toiduhapet.Järgneb tigude keetmine leemes.Seejärel võetakse kahvliga keha kojast välja ja eemaldatakse sisikond, kindlasti koos maksaga.Täielikul puhastamisel kaotab tigu teisigi kehaosi, näiteks pea. Lõpuks, kui teod on valmis,võib neid kasutada erinevate roogade valmistamiseks.Tavaliselt on teo kaaslaseks kas maitsevõi, hallitusjuust või erinevad maitsetaimed-küüslauk, aniis.Rasva on teolihas ülinapilt. Tunduvalt rohkem leidub valke. 100 gr ports annab 80-130 kcal.

viinamäetigu

Viinamäeteo-Helix pomatia-tõid Eestisse mungad juba keskajal. Tema ingliskeelne nimetus on edible snail-söödav tigu.tema koda on 5-7 cm kõrgune ja kaal küünib 30 gr.-ni.Lõunamaades õigustab see liik oma nime igati, sest toitub peamiselt viinapuuväätitest ja-võrsetest. Et maailmas on tigude söömine jätkuvalt populaarne, siis on hakatud neid farmides kasvatama.Kunstlikes tingimustes arenevad ja kasvavad teod oluliselt kiiremini, söögilauale lähevad 6-12 kuu vanused isendid enne suguküpsuse saabumist.

kes see on ?

Oli nii kenasti maasika lehel.

viimane koolinädal

Viimasel koolinädalal on Kasari koolis olnud väga põnevaid üritusi. Üks nendest oli 2.juunil orienteerumismäng, kust võttis osa terve kool.Väiksem kooliaste läbis 4 punkti ja suurem 7.Igas kontrollpostis oli erinev ülesanne. Selles punktis pidi vanem aste nöörijupid kokku siduma ja siis ristküliku tegema ning selle ristküliku ümbermõõdu arvutama.

pelikan

Pelikan on suhteliselt suur lind. Eestis on roosa pelikan. Tema varbaid ühendab ujunahk, nokk on pikk, selle all asetseb nahkne kurgupaun.Enamik lendab ja ujub hästi.Suguküpseks saavab 3.-4. aastaselt. Kurnas on 1-6 muna.Söövad peamiselt kalu, vähem muid veeorganisme ja raipeid.

kevad 2010

On kevad ja tutipidude aeg.

ebaküdoonia

Ebaküdoonia on pooligihaljaste asteldega lehtpõõsas roosõieliste sugukonnast.Õied on suured, punased, oranžid, roosad.Viljad on kerajad, pirnjad, munajad , kollased või rohelised õunviljad ja lõhnavad tugevasti.Nad sisaldavad rohkesti happeid ja C- vitamiini. Neist tehakse mahla, veini, hoidiseid. Eestis viljeldakse peamiselt jaapani ebaküdooniat.

Penijõe kurg

Elu käib.

Mätastarn.

kevadine õis

Saar õitseb.

kevadine õite ilu

See õite ilu paneb igatsema millegi ime, ime ilusa järele.Kevad on täies hoos.

puhkev kevad.

Selline huvitav algus uuele puhkevale elule. Varakevadine saare oks.

kevad

Varsakabi-kingcup-kuninga tass-õitseb, vaatamata,et ilm ei ole just kõige soojem.Aga need lilled on võrratud oma puhta, kollase värviga.

kevad on tulnud

Sinililled, lumikellukesed,paiseleht,lepp-juba õitsevad.Uskumatu,et see paks lumevaip on läinud.....Ilusat kevadet kõigile. Käige väljas ja nautige.

suurvesi Kasaril

Täna, 6.aprillil 2010 kell 11.30.Nii kõrgele on tõusnud vesi Kasari jões.
See on vaade uuele sillale.